Mis loom see “protsess” on? Ehk muutuse 6 staadiumi.

Kuula audiojutuna: https://anchor.fm/minade-audiokanal

või loe edasi siin:

Kuna seda sõna kasutatakse tihti, siis kirjutan selle lahti neile, kes tahavad rohkem mõista miks see on oluline ning mil põhjusel ei saa protsessi etappidest üle ega ümber.

Kes vähegi endaga tegelevad või ennast arendavad, puutuvad selle sõnaga sageli kokku. Kuid tegelikult on protsess kõiges mis on muutumises. Olgu see siis toote arendus või eneseareng.

Vaata postituse joonist. Prindi või joonista see eraldi lehele, et silme ees oleks. Nii on hõlpsam jälgida, millal millisest protsessi osast räägin. See on suureks abiks ka neile, kes töötavad inimestega, ükskõik millises valdkonnas. Ja just seetõttu soovingi seda jagada, et see ei ole ühe kitsa valdkonna kasutusalas vaid laieneb kõikjale.

Joonis pärineb tunnustatud psühhoterapeudi Virginia Satir´i välja töötatud mudelist „Muutuste 6 staadiumi“. Tema enda kohta leiad materjali internetist. Soovitan uurida ka tema järgmisi raamatuid, kui soovid rohkem teada: Conjoint Family Therapy, 1964, Peoplemaking, 1972 ja The New Peoplemaking, 1988. See mudel kehtib endiselt ja võin oma kogemuse järgi kinnitada, et peab paika iga kliendi ja mu enda protsesside puhul. Kui õpid seda jälgima, on lihtsam enda ja teiste inimeste muutusi toetada ja vajalikke meetmeid kasutada.

Seletan selle mudeli lahti oma sõnade ja kogemuse järgi. Loomulikult saab alati täiendada ja laiendada kuid selguse mõttes, võtan baasiks selle graafiku. Tuletan meelde, et iga juhtum vajab ka individuaalset lähenemist. See on baas ehk põhi, mille järgi kõrvalekaldeid uurida ja ära tunda.

Elu kulg on ikka üles ja alla. Küsimus ei ole selles, et see on halb või hea, nii lihtsalt on. Kuid häirima hakkab see siis, kui ülesse ja alla kõikumiste intervallid on liiga järsud, sagedased või asümmeetrilised või kui kõik on üks tuim muutusteta kulgemine, mis omakorda tekitab rahulolematust.

Seega, esimene punkt ongi:

1. Status Quo ehk hetkeseisu kaardistamine – see on aus ja filtriteta kirjeldus sellest, kuidas mul praegu on elus, kehas, suhetes. Mida tunnen, mõtlen, kuidas käitun, mida väldin, kuidas reageerin, ei reageeri (kuigi peaks), korduvad mustrid, korduvad sündmused, pidevad tervise hädad ja nii edasi. Hea on seda kaardistust teha vaba kirjutamise stiilis ehk hakkan lihtsalt paberile kirjutama, mis hetke olukorra kohta tuleb – ausalt ja ilustamata. Häbi või süütunne võivad siin endast märku anda, see on normaalne, sest uskumused kuidas peab, ei tohi või võiks, käivituvad. Ülesanne on sellest mitte lasta end häirida ja lihtsalt edasi kirjutada, nii nagu tuleb. Keegi ei loe seda ja ma ei pea seda ka kellelgi näitama, seega miski tegelikult, peale uskumuse, ei takista. Teisisõnu, ise olen takistus ja ka lubaja. Valik on minu, sisemine võitlus on loomulik osa. Siit jõuamegi järgmise staadiumini.
2. Väline element, käivitaja ehk miski väljast poolt, millele ma hetkeseisus olles, reageerin, sest see tuletab midagi meelde. Enamasti tuletab meelde miskit, mis on unustatud, eitatud, tõrjutud, tunnistamata minu enda eluloos. See võib olla mis või kes iganes. Ka uskumus, et ma pole ilus ja siis keegi ütleb, et olen ilus. Iial ei ole ma ennast ilusaks pidanud, ei seest ega väljast. Aga miks küll? Kust tuleb või mis on mulle sellise tunde, mõtte tekitanud? Inimene ei sünni selliste tunnete ja mõtetega. See on alati kellegi sõnad, suhtumine või projektsioon minu suunas ehk tuleb väljast poolt. Ja nüüd ilmub minu maailmapilti keegi või miski, mis väidab midagi muud (võib ka vastupidi: ilmub miski, mis kinnitab vana, juurdunud kogemust). Väline element on midagi uut, raputaja, paadi kõigutaja, ärritaja, käivitaja, peegeldaja vmt. Kuidas sellele reageerin, on võimalusi 2: osutan vastupanu uuele või luban ilmuda ja juhtuda sellel, mis on tulemas. Väline on tõuge enesearenguteele (loe: veel rohkem iseendaks muutumise rajale), vastupanu muutusele, on protest, mis tuleb usaldamatusest, hirmust tundmatuse ees, eeldused ja ootused, millesse sageli kinni jääme. Vastupanu avaldub näiteks: pidev vaidlemishimu kõigi ja kõige vastu, suhtumine, et kõik on kas must või valge ja vahepealseid toone pole olemas, kehalised sümptomid: peavalu, muud valud, murrud, vihapursked, viha või viha alla surumine, enda tuimestamine erinevate vahenditega (nt. alkohol, ekstreemsused, äärmuslikud käitumised) ja oi-oi mida kõike veel inimene on võimeline leiutama, et vastu panna. Kui aga vastupanu kas murdub või sellest loobutakse, toimub edasi liikumine järgmisesse staadiumi: Kaos ja segadus
3. Kaos ja segadus ehk muutuste algus. Esmalt paiskub kõik laiali. Sellist tunnet kogeme siis, kui vanaviisi enam ei toimi / ei saa ja uut moodi veel ei tea / ei oska. Selline koht on nagu podisev katel või taigna kerkimine ja seda on raske juhtida või aru saada – mis omakorda ajab analüütilise meele närvi, loogika segadusse ja kontrollimise pea võimatuks. Siin on ainult üks lahendus, usaldada, et muutus on ümberseadistamises. Pole oluline, et täpselt ei näe kuidas, kuhu ja mis. Minu kogemus, alati õiges suunas ja täpselt sinna, mis aitab mul veel enam endaks kasvada, teadlikumaks saada iseenda toimimisest, annetest, ülesannetest ja nii edasi. See osa võib kesta teatud perioodi. Pole teada kellel kui pikalt. Küll aga saab aidata ennast instinktiivselt. Võibolla on vaja tavapärasest rohkem und, sest väsimus on kasvanud. Võibolla isutab teistmoodi toidu või toitumiskava järgi. Siin on mustmiljon võimalust. Sina ise tunned need ära ja kui ei tunne, palu abi. See periood on magusvalus, ebamugav, emotsionaalne ja kaootiline. Sellepärast inimene instinktiivselt sellele vastupanu osutabki, et seda ebamugavust vältida. Isiklik kogemus on aga see, et mida vähem vastu punnida, seda kergemini ja kiiremini läbin. Abiks on kindlasti õige ja korralik hingamine, aegajalt isikliku ruumi tekitamine, toit, vesi, teraapia, sõbrad. Sellised hästi lihtsad ja kättesaadavad elemendid. Varem või hiljem tekib taipamine ehk „ahhaa!“ moment ja vot siis sa alles saad aru, näed ja koged, mis selle hirmsa kaose ja segaduse ajal potis podistati! Järgmine staadium integratsioon.
4. Integratsioon on aeg, mil toimub muutuse nihe ehk vana Status Quo enam ei kehti tervenisti või osaliselt. Vahet ei ole kui suur on olnud nihe, sest iga väiksemgi muudatus, vallandab uue ilmumist. Kujuta ette kahte paralleel joont, mis võivad lõputult minna ja iial ei kaugene ega lähene. Kui ühte joont kasvõi veerand millimeetrit (või veel väiksema võimaliku ühiku võrra) nihutada, vedada jooni edasi, siis mingi hetk on näha kas kaugenemist või lähenemist (oleneb kuhu poole nihe toimus). Nii on ka inimeses – nihe on nihe ehk muutus ja see vajab integreerimist ehk uuega harjumist, kuniks võtan omaks selle miski uue, mille kohta tuli ka taipamine. Nüüd saab seda muutma hakata. Kuigi muutus on juba ammu alanud, siis nüüd saab seda teha teadlikult, see on nähtav, mõõdetav, juhitav ja tuntav. Nüüd algab harjutamise aeg.
5. Harjutamine ehk uue praktiseerimine reaalses igapäeva elus. Näiteks hirm kurvastada, nutta teiste ees (keegi ei tohi mind nõrgana, haavatavana näha). Selles etapis on oluline harjutada julgeda väljendada kurbust ka siis, kui ruumis on keegi veel. See ei tähenda, et peab draamat tegema vaid et julged pisara silma lasta või ütled sõnades välja oma tunde. Muidugi on isikuid kes võivad seepeale mõne kriitilise märkuse teha aga see ongi ju treeningu ehk harjutamise mõte. Ma olen piisav ka siis, kui see teistele ei meeldi. Mul on õigus väljendada, tunda ja jagada ennast. Kui see kellelegi ei meeldi, siis oled sina hoopis tema käivitaja, väline element ja midagi muud. Nii need inimeste vahelised suhtedünaamikad toimivad ja kui praktika on läbitud piisavas koguses, tuleb pöördepunkt ehk see muutub sinu uueks loomulikuks osaks. Reaktsioonid, käitumine ja tundmine on muutunud ja sa isegi ei märka seda enam ehk jõudsid järgmisesse staadiumisse.
6. Uus Status Quo ehk uus hetkeseis ja see kestab kuni järgmise käivitajani. Tere tulemast muutunud Sina, Mina ja Meie. Järgmine reis palun J

Artiklis toetun „Muutuse 6 staadiumi“ Virginia Satir´i uurimusele ja sarnastele korduvatele isiklikele kogemustele iseenda ja klientidega. Seni on see graafik tõeks osutunud igal korral. Loodan, et leiad selle kasulik olevat oma töös, enesearengus või ükskõik millises eluvaldkonnas.

Soovitus lugeda ka artiklit: “Kus on mu inimtiivad? Ja ma ei räägi inglitest vaid endaks kasvamisest.” Artikli otselink on siin: https://minad.ee/kus-on-mu-inimtiivad/